Peeter Suure merekindlus on kindlustusvöönd, mis ehitati Vene keisririigi ajal 1912-1917. Merekindluse ülesandeks oli tõkestada vaenlase laevade pääs Soome lahte. I maailmasõja (1914-1918) puhkemise tõttu jäid tööd osalt lõpetamata. 

Mererinde moodustasid Paldiski lähedalt kuni Viimsini paiknenud suurtükkide rannapatareid ja Tallinna sõjasadam. 

Kui alustad matka Tallinnast, siis on sul mõistlik Rocca al mare ehk Haabersti ristmikult liikuda Tabasallu ja siit edasi siis suunduda Meriküla poole. 

MERIKÜLA: Peeter Suure Merekindluse mererinde Suurupi positsiooni idapoolse helgiheitja varjend

Tüüpiline kolmeruumiline helgiheitja varjend, mis sisaldas ka jõujaama. Esifassaadiga itta suunatud varjend on kaevatud neeme kõrge kalda sisse. Nõukogude piirivalve poolt täiendati positsiooni 1-korruseliste silikaatehitistega (praeguseks varemetes). Loe helgiheitja varjendist pikemalt siit. Kindlasti on väga põnev jalutada Meriküla matkarajal ja tutvuda sealsete teiste vaatamisväärustega. Mööda mererannikut ja metsaalust loodusrada on võimalik jõuda välja ka meie järgmisse ja vägagi olulisse punkti. Meriküla matkarajaga tutvu siin. 

SUURUPI: Peeter Suure Merekindlus

Suurupi merekaitse suurtükipatarei nr 3 – I maailmasõja ajal ehitati Tallinna ümbrusesse suurejooneline kindlustiste kompleks, mille nimeks sai Peeter Suure Merekindlus. Suurupi poolsaarele oli ette nähtud ehitada 3 rannapatareid ja 3 helgiheitja positsiooni. Tutvu Suurupi merekaitse suurtükipatareiga nr 3. Suurupi rannapatarei kahuriõued ja nende ühenduskäigud on pandud kokku ka virtuaaltuuri, mis annab sulle eelnevalt võimaluse objektiga eemalt tutvuda. 

Suurupi merekaitse suurtükipatarei nr 2 – Patarei positsiooni numbriga II paistab silma uhke helgiheitja torniga ja teda hüüti rahvasuus Ameerika patareiks, mille kahurite laskesektor kattis ala kuni Paldiskini. Suurtükipatarei nr 2 asukoha leiad siit. 

Suurupi merekaitse suurtükipatarei nr 2 kõrval võsas on peidus õhitud osa patareist. Talvel ja kevadel, kui puudel pole lehti on seda osa vaatamisväärsusest mugavam külastada. 

Suurupi helgiheitja varjend – Varjatuna rohelusse võib leida müstilise betoon kuubiku. Raudbetoonist helgiheitja varjendi lagi on ca 3m paks. Loe sellest objektist lähemalt.

Suurupi merekaitse õhkulastud suurtükipatarei. Teada on, et siin asus helgiheitja varjend, millest lükati helgiheitja neeme tipule, et valgustada merd kahurite tarbeks. Loe selle objekti kohta siit.

Suurupi kasarmu toidumoona kelder – asukoha leiad matkaraja kaardilt ja viit kaartidele on meil käesolevas artiklis all pool kirjas.  

Romanovite patareid – Kõrgele klindi servale Suurupi ülemisest tuletornist 300 m lõunasse õhiti 2 neljakandilist 10 m sügavust süvendit (50 x 40 m), kuhu olid planeeritud suurtükitornide alused, laskemoonalaod, meeskonnaruumid, diiselgeneraatorid ja muud vajalikku patarei tegutsemise tarbeks. Loe lähemalt siit.

Ma julgen küll väita, et Suurupi on Harku valla turismiküla. See küla peidab endas väga mitmeid vaatamisväärsusi. Siin võib vabalt veeta ühe päeva lihtsalt kõige sellega tutvumiseks. Suurupi matkaradade kaardi leiat siit. Kui need 7 huvitavat Peeter Suure merekindluse objekti Suurupis nähtud, siis liigume edasi. Järgmine peatus on Viti küla oma 2 objektiga ja Vääna-Jõesuu ühe objektiga. 

VITI: staabiblindaaž ja ohvitseride varjend

Peeter Suure merekindluse ohvitseride varjend – Staabiohvitseride varjendis asusid ohvitseride eluruumid ning elektrijaam. Ohvitseride varjendist läheb kitsas betoneeritud maa-alune käik ligikaudu 250 m eemal paiknevasse staabiblindaaži. 

Peeter Suure Merekindluse komandokeskus – Võimsa ehitise kahe tiiva vahel keskel paikneb vaateplatvorm, millele viib lai trepp. Siit avanes kunagi vaade merele. Loe lisaks.

VÄÄNA-JÕESUU: Peeter Suure merekindluse blindaaž

Objekt on suvilate vahel, Kuukivi tee (tupik tänav) lõpus. Piirkond on väga privaatne. Loe lähemalt. 

NAAGE: Peeter Suure Merekindluse Türisalu-Naage positsiooni rooduvarjend aastast 1917. a.

Rooduvarjendi/blindaazi fassaadi pikkus ca 30 meetrit, laius ca 9 meetrit; süvendi pikkus ca 60 meetrit. Betoonlagi on ca 2,5-3,5 m paks, sama kõrged on enamasti ka siseruumid. Loe lisaks. 

Lisaks mererindele oli loodud Tallinna lähiümbruse maismaa-kaitseehitised (maarinde sektorid); neid ühendas kitsarööpmeline kindlusraudtee. 

Ulatuslikeks ehitustöödeks ning sõjameeste, varustuse, laskemoona jms veoks rajati 38 jaamaga kitsarööpmeline kindlusraudtee, mille üldpikkus oli 250 km. Peajaamaks oli Nõmme-Kindluse (hilisem Nõmme-Väike). 1913. aastal avati liikluseks 22 km pikkune Liiva-Vääna raudtee, mis viis merekindluse maarinde I kaitsesektorisse. 

HUMALA küla võib pidada suisa Peeter Suure Merekindluse keskuseks

Humala Peeter Suure Merekindluse rooduvarjend nr.1 aastast 1916. Loe lähemalt. 

Humala varjenditevaheline tunnelisüsteem. Humalas on kolm käiku, mis oli algul kavas ühendada terviksüsteemiks. Loe lähemalt. Kindlasti planeeri suveks giidiga ajaloomatk Humala Peeter Suure merekindluse kaevikuliinidesse, varjenditesse ja nende vahelistesse tunnelisüsteemidesse. 

VAHI külas üsna teineteise kõrval maantee serval on kaks  jaovarjendit.

Jaovarjendid leiad siit. 

VÄÄNA: raudteejaama hoone

Vääna raudteejaama peahoone on erinevalt teistest Peeter Suure Merekindluse jaamahoonetest puidust (enamus jaamahoonetest paekivist). Loe lisaks. 

LIIKVA: metsajärved

Peeter Suure merekindluse sõjaväe meditsiiniga seotud asutuse vundamendiauk. Auke on Harku valla territooriumil kaks. Teineteisele võrdlemisi lähestikku. Loe siit.

SÕRVE veetorn ja raudteejaama hoone

Liiva-Vääna raudtee Sõrve jaama kahekorruseline paekivist veetorn valmis 1917. aastal. Hoone fassaade ilmestavad kivist karniisid, kitsas püstine müüri ehisriba ja aknapiirded. Eesti NSV ajal paiknes veetornis Ranna sovhoosi puhkebaas, praegu on hoone eravalduses. Loe veetornist pikemalt siit. 

Sõrve raudteejaama hoone, vahest nimetatud ka Sõrve pooljaam, asub kunagise Liiva-Vääna kitsarööpmelise raudtee 16,4 kilomeetril. Sõrve renoveeritud jaamahoone koos abihoonetega on kasutusel elamuna. Tegemist on Peeter-Suure Merekindluse tüüpjaamahoonega. Analoogsed paekivist jaamahooned on veel Tallinn-Väike, Nõmme-Väike, Rahumäe, Liiva, Harku ning Petrovskaja (Vabaduse pst 183) jaamades. Jaama juurest suundus haru veetorni juurde ja sealt edasi Suurupisse.

Sõrve jaamast läks kitsarööpalise raudtee harutee Suurupisse. Sellel ülemiselt fotolt on näha pikk sirge, mida mööda kunagi liikus rong.