Millest
  • Aed
  • Arheoloogia
  • Autolammutus
  • Bussipeatus
  • Discgolf
  • Ehitus
  • Ehituskaup
  • Elektrik
  • Fotograaf
  • Geodeesia
  • Haagissuvila rent
  • Haljastus
  • Haridus
  • Huviring
  • Iluteenus
  • Käsitöö
  • Kinnisvara
  • Kinnisvarahooldus
  • Kogukond
  • Kohalik tootja
  • Kool
  • Koristus
  • Lasteaed
  • Lastehoid
  • Lemmikloomapood
  • Loodusobjektid
  • Maavara
  • Maiustused
  • Majutus
  • Mänguväljak
  • Matkamine
  • Militaarobjektid
  • Mõis
  • Monument
  • Muinsusobjektid
  • Ostlemine
  • Pakend
  • Pakiautomaat
  • Park
  • Raamatukogu
  • Ratsutamine
  • Reisibüroo
  • Religioon
  • Seikluspark
  • Sild
  • Skatepark
  • Sotsiaalhoolekanne
  • Spordiväljak
  • Sport
  • Tankla
  • Teenused
  • Tervis
  • Toiduained
  • Toitlustus
  • Tootmine
  • Transport
  • Trepp
  • Vaatamisväärsus
  • Veinipood
Kus

Väikeste lohkudega kultuskivi. Kivi lael, mööda põhja- ja lääneserva kulgeb rida korrapäraseid kunstlikke lohukesi. Kivi on halvasti säilinud, kuna ei paikne algses kohas. Kultusekivi on avastatud 1973. aastal M. Mandeli poolt. 

Muistist on kasutatud kultuseobjektina arvatavasti I a.t. e.m.a.

Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Hinda meid ja kirjuta kommentaar

Sinu hinnang sellele kirjele

angry
crying
sleeping
smily
cool
Sirvi

Your review is recommended to be at least 140 characters long

Kuva kõik lahtiolekuajad
  • EsmaspäevAvatud 24 tundi
  • TeisipäevAvatud 24 tundi
  • KolmapäevAvatud 24 tundi
  • NeljapäevAvatud 24 tundi
  • ReedeAvatud 24 tundi
  • LaupäevAvatud 24 tundi
  • PühapäevAvatud 24 tundi
building Omad või töötad siin? Taotle nüüd! Taotle nüüd!

Taotle see kirje endale