Millest
  • Aed
  • Arheoloogia
  • Autolammutus
  • Bussipeatus
  • Ehitus
  • Ehituskaup
  • Elektrik
  • Fotograaf
  • Haljastus
  • Haridus
  • Huviring
  • Iluteenus
  • Kinnisvara
  • Kogukond
  • Kohalik tootja
  • Kool
  • Koristus
  • Lasteaed
  • Lastehoid
  • Lemmikloomapood
  • Loodusobjektid
  • Maavara
  • Maiustused
  • Majutus
  • Mänguväljak
  • Matkamine
  • Militaarobjektid
  • Mõis
  • Monument
  • Muinsusobjektid
  • Ostlemine
  • Pakend
  • Pakiautomaat
  • Park
  • Raamatukogu
  • Ratsutamine
  • Religioon
  • Sild
  • Sotsiaalhoolekanne
  • Sport
  • Tankla
  • Teenused
  • Tervis
  • Toiduained
  • Toitlustus
  • Tootmine
  • Transport
  • Vaatamisväärsus
Kus

Muistis paikneb suhteliselt kõrgel põllumaal ja kujutab endast ovaalse põhiplaaniga raudkivi. Kivi pikkus OW suunas on 2,8m ja laius NS suunas 1,8m, ümbermõõt 9m, suurim kõrgus 1,2m. Muistise pealispind langeb 10° all lõuna suunas, tema põhjaserv on aga järsk, langedes 90° all.  Kivilae põhjaosas, 0,6m pikkusel alal leidub 6 korrapärast kunstliku tekkega lohukest. 

Muistis on hästi säilinud. 

Kultusekivi on avastatud 1973. mais M. Mandeli poolt. 

 

Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Hinda meid ja kirjuta kommentaar

Sinu hinnang sellele kirjele

angry
crying
sleeping
smily
cool
Sirvi

Your review is recommended to be at least 140 characters long

Kuva kõik lahtiolekuajad
  • EsmaspäevAvatud 24 tundi
  • TeisipäevAvatud 24 tundi
  • KolmapäevAvatud 24 tundi
  • NeljapäevAvatud 24 tundi
  • ReedeAvatud 24 tundi
  • LaupäevAvatud 24 tundi
  • PühapäevAvatud 24 tundi
building Omad või töötad siin? Taotle nüüd! Taotle nüüd!

Taotle see kirje endale