Millest
  • Aed
  • Haridus
  • Iluteenus
  • Kinnisvara
  • Kogukond
  • Maavara
  • Majutus
  • Ostlemine
  • Religioon
  • Sport
  • Teenused
  • Toitlustus
  • Transport
  • Vaatamisväärsus
Kus

Arhitekt Ernsa Kesa projekteeritud seitsme sambaga unistus valmis mere ja jõekääru vahelisel liivikul juulis 1938, kuid idüll ei kestnud kaua – Under ja Adson said seal suvitada kõigest kolm suve. 1940 Eesti okupeeriti, 1944. aasta septembris põgenes kirjanikepaar üle Läänemere Rootsi. Sõja lõpul põletati maja maha ja riismed tassiti laiali…

Artur Adson: “Kaks vanapoolset meest ehitasid seda suvilat kõigest kuus nädalat, koos selle ilmatuma paekivist alusega, mis pidi majale luiteliivasel pinnal andma kindla olemise. /—/ Majast ja ta ümber seisvaist vanade tammede jämedatest mändidest ning läheda mere kindlaliiva rannast võiks veel paljugi kirjutada, kuid mis vanadest haavadest enam käristada. Ja pealegi: on läinud maa ja riik ja hulk rahvast, mis siis enam mõnest majast rääkida”. (“Marie Underi eluraamat”).

M.-Underi-ja-A.-Adsoni-suvila-Vääna-Jõesuus
e-varamu.ee: M. Underi ja A. Adsoni suvila Vääna-Jõesuus

Adson võis endale suvilakrundi ostmiseks valida 1937. aastal ja suvila ehitati järgmisel aastal arhitekt Ernst Kesa projekti järgi kõigest kuue nädalaga üles.

1939. aastal tulid Eestisse NSVL sõjaväebaasid ja suvitamine muutus vähem privaatseks, hiljem sõja ajal aga põletati maja maha ja tassiti jäänused laiali. Selle koha peal olevat veel 60-ndatel olnud nõukoguse sõjaväeosa raskekuulipilduja, kust ümbruskonda kuulidega kostitati, nii õppuste mõttes … ega seal vist palju jalutajaid polnud, sõjaväeosa ja piiritsoon. Algne tekst blogist.

Sigrid Saarep kirjutas: Eesti kirjanikud Artur Adson ja Marie Under suvitasid Vääna-Jõesuus aastatel 1938-1941. Mereäärses männikus paiknes nende seitsme puitsambaga suvekodu, millest mereni jäi jalutada viis minutit.

Underi-ja-Adsoni-Suvila-varemed
Suvila varemed septembris 2020

1944. aasta sügisel põgenesid Adson ja Under koos perega sõja jalust üle mere Rootsi, kus elasid elu lõpuni (Adson 1889-1977 ja Under 1883-1980). Oma mälestustes meenutasid nad ka kauneid suvesid 1930. aastate lõpu Vääna-Jõesuus. Luuletaja, dramaturg ja filmitsensor Artur Adson võis omale ostmiseks suvilaplatsi valida 1937. aastal. Juba järgmisel suvel ehitati arhitekt Ernst Kesa (1910-1994) projekti järgi kõigest kuue nädala jooksul üles suvekodu mere ja jõekääru vahel paiknevale liivikule. Meenutused Adsoni Rootsi päevikust: “Vääna-Jõesuus oli meie suvila veel nii värske ja putukaid polnud seal sugugi, nii et meie katuse alla pääsukesi ei tekkinud. Aga jõe pilliroo ladvastik oli neid ühel sumedal hämaral suveõhtul nii
kihinal täis, et süda otse hüppas…! Nende pärast üksi tahaks veel kodumaale ja Vääna-Jõesuhu minna. Meie suvila on seal pärast meie põgenemist maha põletatud. Aga pääsukesed on seal ümbruskonna laudakestes ja kindlasti ka kõrkjate kohal alles.” Kuid Adsoni ja Underi Vääna-Jõesuu idüll ei kestnud kaua: juba 1939. aasta sügisel tulid Eestisse NSV Liidu sõjaväebaasid, 1940. juunis Eesti okupeeriti, Adsoni ja Underi suved muutusid mõrkjaks olemiseks võõrsõdurite pilgu all ning suvila hävitati. Praeguseks on kunagisest suvekodust näha vaid vundamendi jäänused mändide all. Otseseid pärijaid Adsonil ja Underil polnud, praegu paikneb nende suvila ase Vääna-Jõesuu õppekeskuse kaitsetsoonis, riigikaitsemaal. Adsoni ja Underi kunagise suvila ase on kergesti leitav, see paikneb Vääna-Jõesuu Luige tee autoparkla lõunapoolsest servast ca 100 meetrit lõunasse jääval künkal. Suvila varemed tähistati Vääna-Jõesuu kandi külaseltsi ja Kaasaegse rahvakunsti keskuse eestvõttel. 23. märtsil 2018 aset leidnud üritusel osalesid Tabasalu kultuuriseltsi ja sihtasutuse Vääna Mõis esindajad. Tänaseks on see tähis kadunud.

Kivimüüriga ümbritsetud mänd.

Suvila ümber olnud „vanade tammede jämedusi“ mände visandas kunstnik Juhan Püttsepp ilmselt sel ajal, kui ta õpetas ERKIs (1951–1957) ja käis kunstitudengitega Tallinna ümbruses loodust joonistamas. Tema linoollõige „Marie Underi mänd Väänas“ pärineb 1964. aastast ja valmis tõenäoliselt varem tehtud visandite põhjal. Suvila asukoht on looduses tähistatud, ent männi olemasolu kohta pole seni õnnestunud lähemat teavet leida.

Underi-Adsoni-suvila-Vääna-Jõesuu
Suvila varemed, septembris 2020
Adsoni-Underi-suvila-Vääna-Jõesuu
Suvila paiknes sellel liivasel künkal. Foto: september 2020

1934. aastal mõõdeti Vääna-Jõesuu kanti 30 suvilakrunti ja need müüdi enampakkumisel. Kirjanik Artur Adsoni (1889-1977) meenutuste järgi mingit tungi nendele kruntidele ei olnud. Põllutööministeerium lubas lahkelt endal valida, missugust krunti keegi soovib.

1938. aastal pühitseti Adsonite uus suvemaja sisse, 1939. aastal veedeti seal parim suvi, millest kirjanik kirjutab oma raamatus “Lahkumine”. 1940. aastal lõi Nõukogude okupatsioon kõik segi. Hiljem, Saksa okupatsiooni aastail, polnud Tallinnaga enam mingit regulaarset ühendust. Vääna-Jõesuu jäi aastakümneteks vaikseks rannaäärseks kohaks, kuni siia hakati rajama pioneerilaagreid ja suvilakooperatiive.

Artur Adsoni suvemaja projekteerinud hinnatud arhitekt Ernst Kesa jätkas pärast sõda tegevust Austraalias.

Hinda või kommenteeri

Sinu hinnang sellele kirjele

angry
crying
sleeping
smily
cool
Sirvi

Your review is recommended to be at least 140 characters long

Sinu taotlus on edukalt sisestatud.

Kuva kõik lahtiolekuajad
  • EsmaspäevAvatud 24 tundi
  • TeisipäevAvatud 24 tundi
  • KolmapäevAvatud 24 tundi
  • NeljapäevAvatud 24 tundi
  • ReedeAvatud 24 tundi
  • LaupäevAvatud 24 tundi
  • PühapäevAvatud 24 tundi
building Omad või töötad siin? Taotle nüüd! Taotle nüüd!

Taotle see kirje endale