Millest
  • Aed
  • Haridus
  • Iluteenus
  • Kinnisvara
  • Kogukond
  • Maavara
  • Majutus
  • Ostlemine
  • Religioon
  • Sport
  • Teenused
  • Toitlustus
  • Transport
  • Vaatamisväärsus
Kus

Liikva küla on muinasküla. Muinaskülad on üle 800 aasta vanad.

15. juuni 1219 toimus Tallinna lahing. Põhja-Eesti läks Taani Ühendkuningriigi koosseisu. Nii kui Taani kuningas Waldemar oli üle käinud tulid mungad, kes hakkasid rahvast loendama, et makse koguda. Paarkümend aastat mungad lugesid rahvast ja külasid üle. Selle tulemusel kirjutati Taani Hindamisraamat Harjumaa vanimatest küladest. Taani Hindamisraamatu uurija, Tallinna Linnaarhiivi omaaegse juhataja Paul Johanseni arvates valmis nimistu lõplikul kujul 1241. aastal, kirja on seal sisalduv pandud aga 1219. ja 1220. aastal Põhja-Eestit ristinud Taani preestrite poolt. Raamatus on kirjas, et Liikva külas oli 7 adramaad. Üks talu oli 1 adramaa. Üks adramaa oli aga 7-8 hektarit maad.

Eestimaa ja Rootsi vaheliste suhete arendamine algas 1336. Eestipoolseks vahekordade loojaks näis olevat rüütel Henricus de Like, eesti soost Taani vasall ja Tallinna kodanik, kes põlvenes Vääna poolsaarelt Liikva külast, Aantiqua curia in villa L i k e”, 1379 , mis oli – vastavalt P. Johansenile – selle iidse eesti patriitsi sugukonna hälliks. Nende esiisa Clemens e s t o (eestlane Glemens) sai 1241. a. lääniks tegelikult kogu Vääna poolsaare külades: Kienkyla 12 H., Serueuerae 10 H, (Sõrve), Liqua 7 H., Wasal 5 H. – kokku 34 haagimaad. Nende eesti päritolus pole vähematki kahtlust. Nad kandsid vapil hundipead kahe kuueharalise tähega. Liqua-Like on Muinas-Eesti kultusmõiste, Liikon – Liikiö – looduse ja huntide kaitsejumal. 1435 oli võimuorgan rüütelkond. Rüütelkonna protokollis jookseb läbi selline lause Antigua curia in villa Like.

Henricus Like, kes oli ilmselt suurte poliitiliste võimetega isiksus, tegevuse kohta on esimene dokument Rootsi kuninga Magnuse turbekiri, antud 10. märtsil 1336 Stockholmis eesti saadikuile, mis kindlustas Eestimaa ja Tallinna kodanike võimukandjaile (potiores) ning nende saatjaskonnale julgeolekusaate kuninga juurde tulekul ja läbirääkimistel LIKED, keda veel 1367 – 1417 oli kuus venda, lakkasid 15. sajandi algul järsult olemast. Ka nende põline maaomand läks võõrastesse kätesse. Veel 1361 Hinke de Like võttis ühest ametlikust aktsioonist osa„.. ex parte Estonum” – eestlaste poolt. Ilmselt sattusid nad ordu juures ebasoosingusse. Arvatavasti oli nende suguseltsi kuuluv 1482 Amsterdamis kodanikuna registreeritud Jacob de Liyecke van Reuel (Reval).

Liikvale on nime teinud 13. sajandist pärinev aarde leid, mis on köitnud mitmete arheoloogide tähelepanu. 1915 aastal tuli Liikva külas Timmiste talu mail kaitsekraavide kaevamisel kivivarest välja aardeleid – terve komplekt hõbedast ja pronksist naiste ehteid. Ilmest oli I Maailmasõja lähenedes otsustatud laiendada ja kindlustada Peeter Suure merekindluse Sõrve suurtükipatarei eelpositsioone ja kaevata jalaväe paremaks manööverdamiseks täiendavalt jooksukraave. Praegu asuvad Liikva aarde hõbeehted Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi hoidlates. Tegemist on hõbedast sõlgede, ripatsite, keekandjate, kaelakettide ja käevõrudega, kokku 21eset.

Praeguseaja Eesti kõige parema numismaatiku ja hõbedatundja Ivar Leimuse hinnangul on Liikva aarde valmistamise aeg dateeritud Eesti muinasaja lõppu ehk aastasse 1100-1200. Kuna naisteehetel puuduvad hilisematele kristlikele kaunistustele iseloomulikud tunnused ei ole kahtlust, et tegemist on selle perioodi ehetega. Ehted on kaunid, ehted on originaalsed.

Ajaloo Instituudi peavarahoidja Ülle Tamla arvates võisid need ehted kuuluda ühele väärikale kohalikule emandale. Ehete valmistaja võis olla nii kohalik või ka Tallinna hõbedasepp. Hõbedast sõlgede pronksist kinnitusaasad ja toekamad ketid võimaldavad järeldada, et nende kandjad ei saanud ehk olla Tallinna kõrgseltskonna daamid vaid Like’de suguvõsa või mõne teise kohaliku talu toekamad ja jõukamad emandad.

Kõige imelisem näib trapetsikujuline rinnaleht, millel on selgesti ära arvatav võib olla viikinglaeva kujutis merelainetel. Või on hoopis tegu künnivagude või Tallinnast peale vakusemaksmist oma lastele kingiks toodud linnakringli palmikutega! Ja laeva kohal puri. Või hoopis ilmasammas, mida Tabasalu või Türisalu pangalt merd vaadates võib selgelt kujutada taevavõlvi üleval hoidmas. Põhjanaabrid on Sampoks nimetatud ilmasamba mõtte kogunisti oma rahvuseeposesse raiunud. Rääkimata ilmasammas Sampo nimelisest rahapangast. Mida rohkem ehet silmitseda seda rohkem see lummab! Oma lihtsuse, selge mõtte ja kohaliku hõbedasepa isegi natuke elegantselt lohakalt viltu löödud äärekaunistusega.

Millal need ehted kivivaresse, maja või ahjuvundamenti peideti? Kas oli tegemist viikingiaja või muistse vabadusvõtluse aegsete rüüsteretkede kartusega? Ehk peideti aarded Liivi või Põhjasõja aegsete tapluste hirmus? Või mõisnike kartuses. Sest ühel taluperenaisel võis ohtlik olla nii ilusaid ehteid kanda! Arvan, et see küsimus jääbki lahtiseks. Aga kindlasti tundub aare olevat kohalikku päritolu. Vaevalt, et keegi kuskilt mujalt või kaugelt tuli ühe suhteliselt kõrvalise ja väikese metsade taguse küla talu juurde oma hõbeaardeid peitma. Kuigi ka seda ei saa välistada. Nii mõnigi neist võiks aja jooksul kujuneda Harku valla tunnus või suveniirimärgi kavandiks. Harku valla auraha?

VIIDE: Vääna-Jõesuu kandi külade arengukava 2010 – 2015, Magnus Morel

Hinda või kommenteeri

Sinu hinnang sellele kirjele

angry
crying
sleeping
smily
cool
Sirvi

Your review is recommended to be at least 140 characters long

Sinu taotlus on edukalt sisestatud.

Kuva kõik lahtiolekuajad
  • EsmaspäevAvatud 24 tundi
  • TeisipäevAvatud 24 tundi
  • KolmapäevAvatud 24 tundi
  • NeljapäevAvatud 24 tundi
  • ReedeAvatud 24 tundi
  • LaupäevAvatud 24 tundi
  • PühapäevAvatud 24 tundi
building Omad või töötad siin? Taotle nüüd! Taotle nüüd!

Taotle see kirje endale