Millest
  • Aed
  • Arheoloogia
  • Autolammutus
  • Bussipeatus
  • Discgolf
  • Ehitus
  • Ehituskaup
  • Elektrik
  • Fotograaf
  • Geodeesia
  • Haagissuvila rent
  • Haljastus
  • Haridus
  • Huviring
  • Iluteenus
  • Käsitöö
  • Kinnisvara
  • Kinnisvarahooldus
  • Kogukond
  • Kohalik tootja
  • Kool
  • Koristus
  • Lasteaed
  • Lastehoid
  • Lemmikloomapood
  • Loodusobjektid
  • Maavara
  • Maiustused
  • Majutus
  • Mänguväljak
  • Matkamine
  • Militaarobjektid
  • Mõis
  • Monument
  • Muinsusobjektid
  • Ostlemine
  • Pakend
  • Pakiautomaat
  • Park
  • Raamatukogu
  • Ratsutamine
  • Reisibüroo
  • Religioon
  • Seikluspark
  • Sild
  • Skatepark
  • Sotsiaalhoolekanne
  • Spordiväljak
  • Sport
  • Tankla
  • Teenused
  • Tervis
  • Toiduained
  • Toitlustus
  • Tootmine
  • Transport
  • Vaatamisväärsus
  • Veinipood
Kus

Muraste mõis asutati arvatavasti 1620. aastatel, selle esimene omanik oli Ericus Beck.
17. sajandi teisel poolel kuulus mõis Henning Grassile ja ka Raedkenite suguvõsale.
18. sajandil oli mõis kordamööda von zur Mühlenite, von Kaulbarside ja von Westphalenite aadliperekondade käes.
1810. aastal sai mõisa omanikuks Gertrude Karoline von Maydell, kellelt ta 1822. aastal suundus Amalie Mylleri valdusse.
1848. aastal sai mõisa omanikuks Otto von Krusenstern, kes ehitas senisest esinduslikuma mõisasüdame.
1857. aastal omandas Muraste mõisa naabermõisa – Rannamõisa omanik Otto von Budberg ning Murastest sai Rannamõisa mõisa kõrvalmõis, kuigi Rannamõisa mõisaomanikud elasid sellest ajast peale Murastel.

Alates 1880. aastatest kuulus Muraste (ja ka Rannamõisa) von Weymarnide aadliperekonnale, kelle kätte jäi mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastal maareformi käigus.

Muraste-mõis

Loe lähemalt Vikipeediast

Hinda meid ja kirjuta kommentaar

Sinu hinnang sellele kirjele

angry
crying
sleeping
smily
cool
Sirvi

Your review is recommended to be at least 140 characters long

building Omad või töötad siin? Taotle nüüd! Taotle nüüd!

Taotle see kirje endale