Naage lennuväli

Naage küla ja Keila-Joa vahele ehitati 1950. aastate keskel sõjaväe lennuväli, kus opereeris 572. hävituslennuväepolk. Lennurajad on veel praegugi looduses aimatavad ja lennujuhtimistorni varemed alles.

Lennuväli tõi külla elu ja edasisse saatusse suured muutused. Üle pooltest taludest tõsteti inimesed välja ja nende hooned lammutati. Inimesed pidid kodud jätma. Kes ka jäi, müüs ise tare maha – raketibaasi läheduses ei tahtnud keegi elada. Järele jäi ainult väike grupp talusid paekalda äärele, mis on säilinud tänini, kuigi enamikul on uued elanikud-omanikud. Seda säilinud Naage piirkonda nimetatakse Põlis-Naageks.

Praegune Naage küla (Uus-Naage) on tekkinud endiste talude heinamaadele ja metsaaladele nõukogude aja lõpupoole ning on tugevasti muutunud-täienenud viimasel perioodil. Ka Põlis-Naage piirkond on muutunud. Kadunud on talud ja põllumajanduslik elustiil. Inimesed on kinnistunud rohkem majade kui maa külge.

Lennuvälja ehitamise käigus hävitatud talude arv on ületatud uute elamute arvel.

Lennuvälja kasutati pea 10 aastat. Seejärel jäi ta väikeseks ja koliti Ämarisse. Peale seda tehti Türisallu raketibaas. Hiljem leiti, et ka see ei ole piisavalt maskeeritud – ei lennuvälja ega ka raketibaasi jaoks. Hakati lõhkama paepinnast. Istutati puid.