Millest
  • Aed
  • Haridus
  • Iluteenus
  • Kinnisvara
  • Kogukond
  • Maavara
  • Majutus
  • Ostlemine
  • Religioon
  • Sport
  • Teenused
  • Toitlustus
  • Transport
  • Vaatamisväärsus
Kus

Kirik on ehitatud paekivist, krohvitud ja värvitud ning tema arhitektuuris domineerib uusgooti ehitusstiil lõunaseina ehistornikestega nurkades, ümaraknaga viilus ja väikese kellatorniga viilu tipus. Lisaks veel teravkaarsed avad, konsoolid ja karniisid.

1860ndatel aastatel tekkis tolleaegsel Muraste mõisnikul Rannamõisa pühakoja loomise idee. Ehitamist alustati siiski alles 1901. aastal ja kiriku pühitses 17. juulil 1905. aastal Eestimaa kindralsuperintendent Daniel Burchard Lemm. Pseudogooti stiilis Rannamõisa kiriku arhitekt ja altarimaali “Taevaminek” autor on teadmata. Aastani 1937 allus Rannamõisa kirik Keila kogudusele ja kandis Ranna kabeli nime.

Rannamõisa-kirik

Iseseisvaks koguduseks saadi konsistooriumi otsusega 1937. a septembris. Esimene Rannamõisa organist ja jutlustaja oli Ohtu kooli õpetaja Karl Dunkel, kes pidas köstriametit 1930. aastani. Seejärel astus ametisse endine Viimsi kooliõpetaja Mathias Volmer. Aastatel 1931-1936 oli köstriameti kohusetäitja R. Lipsthal ja 1936. aastal kooliõpetaja T. Oja. 1936. aasta maikuust sai kirikuõpetajaks Oskar Puhm, kes lahkus Eestist 1944. aastal ja toimetas paguluses pikki aastaid Kanada luterlikku ajakirja Elu.

Ajaloomälestisena on registreeritud Ranna kirikuaed. Väikese stiilse uusgooti jumalakoja ette viib tore sepisvärav.

Hinda või kommenteeri

Sinu hinnang sellele kirjele

angry
crying
sleeping
smily
cool
Sirvi

Your review is recommended to be at least 140 characters long

Sinu taotlus on edukalt sisestatud.

Kuva kõik lahtiolekuajad
  • Kolmapäev15:00 - 19:00
  • Reede10:00 - 14:00
  • Pühapäev10:00 - 14:00
building Omad või töötad siin? Taotle nüüd! Taotle nüüd!

Taotle see kirje endale