Romanovite patareid.

Pärast Vene-Jaapani sõjas (1904–1905) lüüasaamist valmis 1907. aastal tsaaririigi uus kaitsekava, milles oluline osa langes just Tallinnale. Siia otsustati rajada Läänemere sõjalaevastiku operatiivbaas, mille toeks ja lahesuudme riivistajaks planeeriti Tallinna ja Porkkala merekindlused.

Patarei oli planeeritud merele tulistamiseks läänes kuni Paldiskini.
Kõrgele klindi servale Suurupi ülemisest tuletornist 300 m lõunasse õhiti 2 neljakandilist 10 m sügavust süvendit (50 x 40 m), kuhu olid planeeritud suurtükitornide alused, laskemoonalaod, meeskonnaruumid, diiselgeneraatorid ja muud vajalikku patarei tegutsemise tarbeks.
Töölisteks olid Venamaa vabapalgalised ning tšehhi-ning poola sõjavangid, kes kandsid oma Austria-Ungari mundreid.
Suurupi barakklinnaku toitlustuspunkti juhatajaks oli Leopold Kann ning poodnik Herbert Haljaspõld, kes olid tulihingelised revolutsionäärid. See kindlasti seletab ka tööde venimist Suurupi positsioonidel. Lisaks I maailmasõja puhkemisel kerkinud terasehindadele.
Tuletornile lähemal asuv süvend jõuti valmis, räägitakse ka käikude rajamisest, mis seovad süvendeid ja võimalikest käikudest tuletorni ning Viti kindlustuste suunas.
Teise süvendi rajamine jäi pooleli, kuna süvend sattus allikale. Selle tõttu ei kuiva auk kunagi tühjaks ja pealiskaudsel vaatlemisel võib pidada seda tavaliseks tiigiks.
Rahvasuus katlavannideks kutsutud veekogudes elutsevad sinna asustatud kalad ning vähid. Kaldail elutsevad veelinnud.
Süvenditesse oli kavandatud betoonlausel soomustorn, kahe 14“ kahuriga. Tulejuhtimispunktiks arvatakse olevat planeeritud kasutada lähedal asuvat vana majakat.
Tuletorni juurde viis ka kitsarööpmelise kindlusraudtee haru.
Nõukogude perioodil kasutasid süvendeid meelelahutuseks kõrval asuva NLiidu Sideväeosa sõdurid. Talvel mängiti süvendil jäähokit ja suvel kasutati sooja ning sügavat veekogu ujumiskohana. Ujumiskohana kasutasid seda ka suvituspiirkonna ning Muraste lastekodu kasvandikud, tagumise süvendi juurde ehitati ka hüppetorn. Veekogu on võtnud ka inimelusid.
Taasiseseisvumisperioodil uputati esimesse süvendisse ka varastatud auto jms

Mõlemad süvendid asuvad eramaal. Ujumiseks kõlbmatu.  Vesi radooniga reostunud. Kalu ega konni seal ei leidu, küll on sinna loobitud aegade jooksul igasugust prügi (autokummid, metallraamid jne.). Esimeses süvendis ei ole allikaid ja vesi valgub sinna läbi radoonirikka paekivi, seetõttu on süvendi veetase sügiseti 5-6 meetri võrra madalam.