Millest
  • Aed
  • Haridus
  • Iluteenus
  • Kinnisvara
  • Kogukond
  • Maavara
  • Majutus
  • Ostlemine
  • Religioon
  • Sport
  • Teenused
  • Toitlustus
  • Transport
  • Vaatamisväärsus
Kus

Patarei, positsiooni numbriga III oli kavandatud katma ala Naissaare Suurupi poolsaare vahel, kasutusel olid 6“ suurtükid. Eesti Wabariigi ajal rajati siia Suurupi Komandantuur ja patarei sai nimeks Rannakaitsepatarei number 9. Aktiivse kogukonnategevusena on ala ja käigud puhastatud ning maa all saab uudistada ligi 100 meetri pikkustes käikudes.

Suurupi merekindluse asutamisajaks on Rannapaterei nr.6 esimese ülema kapten Arvid Melkovi ametisse astumise päev 10.oktoober 1919 a. Vabadussõja lõpus oli Rannapatareis nr.6  laskekorras vaid üks 234 mm kahur, millest proovilasud tehti märtsis 1920. Järgmine samas kaliibris kahur selles patareis saadi laskekorda sama aasta suve lõpuks. Kolmanda samasuguse raskekahuri tegid Sadamatehase insenerid ja meistrid korda 1922 aasta kevadeks.


1923. Aastal alustati Rannapaterei nr.6 maskeerimist ja maaaluste sideliinide ehitamist. 1924. Aastal saabusid mööda kitsarööpmelist raudteed ka neljanda 234 mm kahuri detailid, mis olid maha monteeritud Naissaare kahuritelt. Selleks ajaks oli Sõrve- Suurupi raudteelõik nii amortiseerunud, et vedurit raudtee enam ei kandnud ja platvormvaguneid suurtükiosadega lükkasid sõdurid. See jäi ka Sõrve- Suurupi raudteelõigul viimaseks veoks ja peatselt võeti rööbastee üles. Raudtee Suurupi kindluspiirkonnas aga säilis ja oli kasutusel kuni esimese vabariigi lõpuni.


1924. aastal said Suurupis valmis raadiojaam ja betoonist kaugusmõõturitorn, mis ehitati ühele betoonvarjendeist. Kaugusmõõturi torn kaeti terasplaadiga ja 1925. aastal paigaldati torni tippu 6-meetrine optiline kaugusmõõtur. Torni kõrval asus juba varem ehitatud tulejuhtimispunkt, kuhu 1925 aastal seati üles erinevaid optilisi seadmeid. 1925 aastal said kolm laskekorras kahurit optilised sihikud, ehitati okastraataed ümber Suurupi kindluspiirkonna ning paigaldati veealune sidekaabel, mis ühendas Rannapatareid nr.6 Pakri tuletorniga, kus asus paterei vaatlus-mõõdupunkt.


Aastatel 1926-1927 seati Rannapatareis nr.6 ka neljas sinna varem veetud kahur üles ja tehti sellega proovilaskmine.


1924.aasta lõpus algasid ettevalmistustööd Rannapatarei nr.9 rajamiseks. See otsustati üles panna kohale, kus asus I maailmasõja ajal ehitatud nelja 130 mm Vickersi kahuriga patarei. Kuna samasuguseid kahureid ei olnud võtta, arsenalis oli olemas Vickersi 120mm, siis otsustati need ka üles panna. 130 mm kahuri alus oli 120 mm jaoks sobimatu, siis valati vanadele betoonalustele vaheplaadid, ankurdati kinnituspoldid ja suurtükid seati üles. Proovilaskmised tehti 1925 aastal.

Tere tulemast Suurupi Rannapaterei nr.6 virtuaaltuurile, mille on loonud aprillis 2020 Google Street View fotograaf Rene Mitt. Lisaks maapealsele virtuaalsele jalutuskäigule saad maa all uudistada ligi 100 meetri pikkustes rannapatarei kahuriõuede ühenduskäikudes. See on üle 100-aasta tagune Eestimaa ajalugu. Ajalooõpetajad, kasutage seda e-koolis.

Suurupi komandantuur asutati alles 1927. aastal, kuna seni paiknes Suurupi poolsaarel ainult üks patarei – 234 mm (9,2 tolliste) kahuritega relvastatud Rannapatarei nr 6 (RP6). RP6 kahurid olid paigutatud pooltornidesse, st nad olid kaitstud kildude ja laskesuunast lähtuva vaenlase tule eest, kuid gaasikaitse puudus. 1934. aastal ehitati kahe parempoolse kahuri pooltornid ümber täistornideks, mis võimaldas laiendada nende tulesektorit paremale (kahurid asetsesid sedavõrd lähestikku, et parempoolsetest kahuritest laskmisel väljunud gaasid ohustasid varem vasakpoolseid kahureid). Parempoolset torni ehitust kohendati veel 1939. aastal, suurendades kahuri laskekaugust.

234 mm kahurite andmed on esitatud lisas 20. Nende relvade heaks küljeks oli suhteliselt kõrge mürsu algkiirus (853 m/s), nõrgaks küljeks aga tagasihoidlik laskeulatus (18,1 km). Tänu modifitseerimisele saavutati laskeulatuse kasv 5,7 km võrra. Veelgi suuremaks probleemiks kujunes asjaolu, et Eestis ei olnud 234 mm kahurite laenguid, leidus vaid mürske. Laengud tuli tellida välismaalt ja nende esimene partii (333 laengut) saabus alles 1927. aastal. 1939. aastaks oli laengute ja mürskude tagavara vaikselt tõstetud 645 mürsu ja 414 laenguni, mis tagas kahuritele korraliku töövõime.

RP6 oli suunatud Suurupi poolsaarelt loodesse ning oli võimeline hoidma tule all mereala Naissaare läänepoolsest tipust kuni Pakri neemeni. Seega kattis patarei Tallinna lahte lääne poolt sisenevat mereteed. Lisaks kattis RP6 läänepoolset juurdepääsu Suurupi ja Naissaare vahelistele miiniväljadele. Vaata lisaks!

Õhutõrjevõimekuselt oli Suurupi komandantuur nõrk. Kasutusel oli ainult kaks kuulipildujat ja kaks ümberehitatud 76 mm välikahurit. Kahte sama tüüpi kahurit kasutati dessanditõrje eesmärkidel.

Suurupi patareis on mitu ajaloolist kihistut. Viimati oli patarei ümber ehitatud 130mm suurtükkide tarbeks. Osaliselt kasutati ära ruume eelmistest patareidest.  Patareis on neli kahuriõue ja laskemoonahoidlat, millest kolm on omavahel ühenduskäiguga ühendatud, neljas kahuriõu koos laskemoonahoidlaga paikneb eraldi. 

Tutvu objektiga Google Maps keskkonnas.

Hinda või kommenteeri

Sinu hinnang sellele kirjele

angry
crying
sleeping
smily
cool
Sirvi

Your review is recommended to be at least 140 characters long

Sinu taotlus on edukalt sisestatud.

Kuva kõik lahtiolekuajad
  • EsmaspäevAvatud 24 tundi
  • TeisipäevAvatud 24 tundi
  • KolmapäevAvatud 24 tundi
  • NeljapäevAvatud 24 tundi
  • ReedeAvatud 24 tundi
  • LaupäevAvatud 24 tundi
  • PühapäevAvatud 24 tundi
  • €€€
  • Hinnavahemik € 0 - € 0
building Omad või töötad siin? Taotle nüüd! Taotle nüüd!

Taotle see kirje endale