Patarei positsiooni numbriga II paistab silma uhke helgiheitja torniga ja teda hüüti rahvasuus Ameerika patareiks, mille kahurite laskesektor kattis ala kuni Paldiskini. Teise Helgiheitja varjend asus suurtükialusest 300 m edelas, see prožektor veeretati rööbastel kalda servale positsioonile. Kaks helgiheitjat aitasid paremini avastada võimalikke ohuobjekte ja tagad parema laskmistäpsuse, kui selleks peaks olema vajadus. Mürsud Suurupi nr.2 patareist lendasid kuni 18 km kaugusele, Pakri poolsaareni välja.
Eesti Wabariigi ajal läks patarei Eesti kaitsevägede käsutusse ja sai nimeks Rannakaitsepatarei nr 6, 1920.-aastal tehti patareist ka katselaskmised ja täiustati patarei varjestust, hiljem juba nõukogude sõjavägi.