Millest
  • Aed
  • Haridus
  • Iluteenus
  • Kinnisvara
  • Kogukond
  • Maavara
  • Majutus
  • Ostlemine
  • Religioon
  • Sport
  • Teenused
  • Toitlustus
  • Transport
  • Vaatamisväärsus
Kus

Põhja-Eesti paekalda üks mõjusamaid ja paremini vaadeldavaid loodusobjekte, kõrgub kuni 31 m kõrgusel. Panga kõrgus läänes on 29–31 meetrit, idapoolne ots on 4–6 meetrit madalam. Romantilise merevaatega ja lihtsalt ligipääsetav Türisalu panga vaatekoht on tallinlaste populaarne väljasõidukoht, kõrgelt avaneb kaunis vaade merele, Suurupi poolsaare kivisele rannikule ja Vääna-Jõesuu rannale. Eemal paistavad Paldiski tuulikud.

Vaatekoha parklas saad tuulisema ilmaga vaadet nautida ka autost väljumata. Kui tahad pääseda alla merelainetele lähemale, pead minema mööda pangaastangust alla laskuvat rada. Rajad kulgevad vaatekohast mõlemas suunas, ida poole ehk paremale minnes pääsed uhket paepaljandit ka altpoolt vaatlema. Kindlasti soovitan minna alla mere äärde, kus silmailu pakuvad kividest kirjutised ja kujundid. Tihti on siin luiged. Väga ilus koht pisikeseks jalutuseks ja looduse nautimiseks.

mai 17, 2020 08:48

Türisalu pank

  • Distance 0.00 m
  • Time 0 s
  • Speed 0.0 km/h
  • Min altitude 29 m
  • Peak 30 m
  • Climb 0 m
  • Descent 0 m

Copy the following HTML iframe code to your website:

  • Distance Instructions
Label

Türisalu maastikukaitseala moodustati 1991-aastal eesmärgiga kaitsta omapäraseid põõsasmarana looalasid ja Türisalu panka. Kaitsealustest taimeliikidest kasvavad kaitsealal peale põõsasmarana veel aasnelk, must tuhkapuu ja aas-karukell. Astangu alumises osas paljandub kambriumi liivakivi, ülemine osa koosneb ordoviitsiumi karbonaatsetest ja terrigeensetest kivimitest.

Türisalu pank on osa Eestimaa looduspärandist. Naudi seda nii, et see säiliks sama kaunina ka järeltulevate põlvede jaoks.

Türisalu pank on osa Balti klindist. Balti klint on peaasjalikult paekivist ning liivakivist moodustunud järsakute ahel, mis on tekkinud kahe suure maakoore struktuuri – Fennoskandia kilbi ning Ida-Euroopa platvormi vahelisele piirile. Balti klint algab Rootsist Ölandi saarelt, kulgeb läbi Läänemere, mööda Eesti põhjarannikut ning läbi Venemaa loodeosa kuni Laadoga järveni. Klindiserva pikkuseks on umbes 1600 km. Balti klint jaguneb neljaks suuremaks osaks: Ölandi klint, Läänemere klint, Põhja-Eesti klint ja Ingeri klint.

Türisalu pank kuulub Põhja-Eesti klindi Lääne-Harju klindilõiku, millele on iseloomulik loodesuunaliste klindipoolsaarte (Pakri, Laulasmaa, Türisalu, Suurupi, Kakumäe) vaheldumine sügavate klindilahtedega (Lahepera, Keila, Vääna, Harku). Klindilahed pole päris samad, mis merelahed – klindilahed on sissesopistused klindiservas ning alati ei täida neid meri. Klindilahtedest kaks paistavad ka Türisalu pangalt – Vääna klindilaht kirdes ja Keila klindilaht edelas. Türisalu panga ees olev merelaht on Lohusalu laht, peale selle võib edelasuunas näha veel Lohusalu poolsaare tippu.

1960. aastal filmis Tallinfilm Türisalu panga aluse Rannasepa vanatalu lähistel juba täispika linateose “Perekond Männard”, mille kohta filmi kunstnik Maisaar olla Vivian Merile, talu peretütrele, korduvalt tõdenud, et igavene rämps see film on. Ja õigus tal ilmselt oli, sest filmi sisu eriti ei mäletata, kuigi looduspanoraamid olid kütkestavad.

Hamlet Hill’i nimelist paika Türisalus võib veel mõningates ingliskeelsetes turismiteatmikes leida!

Rezhisöör Grigori Kozintsev ja Lenfilmi stuudio olid Türisalu valinud William Shakespeare maailmaklassikasse kuuluva “Hamleti” näidendi filmiks väärindamise paigaks.

Helsingöri lossi maketi ehitamise töö Türisalu panga Vääna-Jõesuu poolsel küljel tegid 1963. aasta kevadel ära Lenfilmi töömehed ja Tallinna Ehituskooli Nr. 1 õpilased.

Lenfilmi näitlejad majutati filmimise ajaks peamiselt sõjaväe käes olevasse Keila-Joa lossi, mõni ka Rootsi talusse, ehk ka mujale. Tondi ratsabaasist toodud ratsahobuseid karjatati kohalikel põldudel. Mäeveerul rassis korraga kuni sadakond osalist.

Urmas Meri sõnutsi: “Oli imeline suvi. Vääna lahe mere ääres patseerisid pidevalt keskaegsetes suursugustes kostüümides tegelased ja kappasid uhked ratsahobused. Meie olime pidevalt filmimeestel jalus. Aeti ära, aga varsti olime tagasi. Mujalt tulnud uudistajatele olime ekskursioonijuhtideks. Film tuli välja 1964. aastal. Käisime kogu lastekambaga vaatamas, aga ega päriselt aru ei saanud. Kuigi omakandi ümbrus, omad loomad filmis ja kogu aeg lootus, et ka minu juuksetutti filmilinal näitab. Mängisime seal mahajäetud lossis veel mitu aastat “Taani printsi” ja käisime mere ääres “Ophelia haual”.

Hamleti filmimine oli 1963. aasta kultuurisündmus kõigi külainimeste jaoks. Rannasepa talu peretütar Laine Sabolotni: “Kõige sügavamalt on mulle mällu süüvinud pilt Innokenti Smoktunovskist, korduvalt istumas tekstiraamatuga rannakividel. Ja näoilmes rolli sisse mineku tohutu pinge, et kõrvalt valus vaadata. Ja kuidas koos tütrega kaks korda Hamleti filmi vaatamas käisime, nutsime ja elasime läbi filmi ilu ja valu, vaadates Smoktunovskit, kes sai Hamletiks meie Vääna ranna kividel.”

Peale filmimist jäi lossi makett aastateks tuulte meelevalda ja möödasõitjatele imetleda. Isegi kohviku avamisest räägiti. Kohta hakati rahvasuus Hamletimäeks kutsuma. Kuni meretuul ja Keila-Joa raketibaasi sõdurid lossi jäänused lammutasid.

Hinda või kommenteeri

Sinu hinnang sellele kirjele

angry
crying
sleeping
smily
cool
Sirvi

Your review is recommended to be at least 140 characters long

Sinu taotlus on edukalt sisestatud.

Kuva kõik lahtiolekuajad
  • EsmaspäevAvatud 24 tundi
  • TeisipäevAvatud 24 tundi
  • KolmapäevAvatud 24 tundi
  • NeljapäevAvatud 24 tundi
  • ReedeAvatud 24 tundi
  • LaupäevAvatud 24 tundi
  • PühapäevAvatud 24 tundi
  • €€€

Taotle see kirje endale