Millest
  • Aed
  • Haridus
  • Iluteenus
  • Kinnisvara
  • Kogukond
  • Maavara
  • Majutus
  • Ostlemine
  • Religioon
  • Sport
  • Teenused
  • Toitlustus
  • Transport
  • Vaatamisväärsus
Kus

Padise kloostri munkade asutatud Vääna kloostrimõisa kohta on esimesed teated 1306. aastast. Oletetakse, et mõis oli algselt hästi kindlustatud tornlinnus, mille varemed on säilinud hilisema peahoone lähedal. Mõisa ajalooline nimi Feyena tuleb saksakeelsest sõnast feien (‘kaitsma’, ‘kindlustama’), tähistades kaitstud, kindlustatud kohta.

Vääna mõis kuulus 17. sajandil von Bremenitele ja ka von Taubedele. 18. sajandi esimesel poolel vahetusid mõisaomanikud – nendeks olid von Löwenid, von Maydellid, Cramerid, Dückerid.

1774. aastal omandas mõisa Otto Magnus von Stackelberg.

Härrastemaja – arhitektuurne tasakaalustatus ja sümmeetria
1784. aastal alustati barokkstiilis härrastemaja ehitust tundmatu itaalia arhitekti kavandite järgi hilisbarokse mõisa peahoone ehitamist. Otto C. von Stackelberg aadliperekonna valdusse jäi mõis kuni 1919. aasta maareformini.

Kuid ehitustööd jäid mitmeks aastaks venima. Üheks põhjuseks oli see, et itaallasest ehitusmeister ei osanud arvestada Eestimaa kliima karmusega, kavandades näiteks katuse liiga lamedana, nii et lumi kippus seda sisse vajutama. Seega tuli sarikate kaldenurka tõsta ja karniisiveerel seisnud dekoratiivsed statuetidki eemaldada

Hoone valmis aastal 1797. Algne trepp oli ehitatud kahe peasissekäiguesise paviljoni mõlemale küljele. Nii põhja- kui ka lõunapoolses küljes on lossi- ja mõisaarhitektuurile omapärane anfilaad – pikk koridor, mida eraldavad uksed. Saal kõrvaltubadega moodustab suursuguste vastuvõturuumide rea.

Silindervõlvide ja kivipõrandaga soklikorrusel asusid mõisateenijate toad, sekretäri ja kirjutajatuba, valitsejakorter, panipaigad ja arvatavasti ka köök, millele lisandusid hilisema ümberehitamise käigus 19. sajandil vannituba ja arhiiviruum.

Mõisa peahoone on erilise planeeringuga, nimelt on selle lõunaküljes sissesõidutee ja põhjaküljes peauks ning sissesõidupandus. Algselt barokse plaanilahendusega hoonel on hilisklassitsistlikke jooni. Pika hoone (54 m) ostes asetsevad ümarad kuppelkatusega tornikesed, mis on põhiosaga ühendatud galeriide abil. Vanade gravüüride järgi otsustades lisati galeriid alles 19. sajandi teisel poolel. Üks kuppelsaal oli kasutusel raamatukoguna, sinna viis kunstigalerii.

1920. aastast hakkas mõisa peahoones tegutsema kool.

6. detsembril 1933 võttis Vabariigi Valitsus Vääna mõisa pargi tervishoiukaitse alla.

1774. aastal pani Otto Christian von Stackelbergi abikaasa Anna Gertrude von Stackelberg venna kunstikogu baasil kokku Vääna mõisa kunstikogu. See oli tollal vägagi eriline, sest nii rikkalikke kollektsioone polnud Eesti mõisates palju (neist tuntuim üksnes Tartu lähedal Raadil).

Väänas elati ehk mõnevõrra seltskondlikumalt kui enamikes naabermõisates ning leiti aega nii kirjanduse, kunsti kui ka teaduse jaoks. Näiteks Otto von Stackelberg (1786–1836) oli rahvusvaheliselt tuntud kunstnik ja arheoloog. Eesti kultuuriloo seisukohalt tuleks aga nimetada Otto Magnuse venda Christophi (1777–1841), kes tegutses aktiivselt rahvakooliõpetajate seminari loomise nimel. Tema pidas muide kostil ka Kreutzwaldi, kel õnnestus ilma pennita taskus kreisikool lõpetada.

18. sajandi teisel poolel hakati mõisates teraviljast viina põletama. See võimaldas suurt tulu teenida, sest töö tegid pärisorjad ning viin oli kallim kui vili, vedu aga kergem. 19.  sajandi lõpus oli Vääna üks paremini majandatud mõisaid Eestis, mille eest saadi ka hinnatud autasu. Mõisas peeti mitmesajapealist tõukarja, hobusefarmi, tegutses puukool ja aiand. 

Hinda või kommenteeri

Sinu hinnang sellele kirjele

angry
crying
sleeping
smily
cool
Sirvi

Your review is recommended to be at least 140 characters long

Sinu taotlus on edukalt sisestatud.

building Omad või töötad siin? Taotle nüüd! Taotle nüüd!

Taotle see kirje endale