Vääna raudteejaama peahoone on erinevalt teistest Peeter Suure Merekindluse jaamahoonetest puidust (enamus jaamahoonetest paekivist). See on kõrgemal paesoklil ühekorruseline viilkatusega hoone. Ristkülikulist põhiplaani liigendavad väljaastuvate eeskodadega sissepääsud. Fassaade ilmestavad püstlaudisega allääristus, nurgalauad, avatäidete piirdelauad. Suured aknaavad on üheksase ruudujaotusega. Siseruumides on säilinud kõrgeid tiibuksi, laudvoodriga lagesid, peegelvõlviga krohvitud lagi.
Niivõrd ulatusliku kindlussüsteemi rajamine ja kasutamine, nagu Peeter Suure Merekindlus, nõudis tingimata transpordivõrku. Eelkõige hakati ehitama raudteid lihtsustamaks ja kiirendamaks ehitusmaterjalide vedu. Raudteeharud viisid kõikide tähtsamate kaitsepunktide juurde. Kõnealune raudtee viis Peeter Suure Merekindluse maarinde I kaitsesektori põhjapoolseima kaitsepositsioonile nr 3. Selleks oli valitud liivane metsaala Liikva, Vatsla ja Sõrve vahel. Sõrvest Vääna suunduvat raudteed plaaniti jätkata Humala suunas, kuid jäi pooleli. Raudteed ja jaamahoonet kasutati veel pärast II maailmasõda; praegu on hoone kasutuses elamuna. Hoone katus laseb vett läbi ja vajab kindlasti investeeringuid, et teda kaitsta ja päästa ning säilitada tulevastele põlvedele.
2021 aasta militaarajaloolise giidiga matkad Humala Peeter Suure Merekindluses.
Liiva–Vääna raudtee oli 22 kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudtee Liiva ja Vääna raudteejaamade vahel. Raudtee oli kasutusel 1913–1959. Liiva–Vääna raudtee ääres asusid järgmised jaamad ja peatused: Liiva, Kalmistu, Nõmme-Turg, Nõmme-Väike, Mustamäe, Harku, Rannamõisa, Sõrve, Kõrgemäe, Vatsla, Vääna. Mõnes jaamas peatuti vaid reisijate nõudmisel. 1959 lõpetati reisirongiliiklus Nõmme-Väikse ja Vääna jaama vahel. 1962. aastaks võeti üles rööbastee Väänast kuni Nõmme-Väikseni.
Hinda meid ja kirjuta kommentaar
Omad või töötad siin?
