Tallinnast lääne suunas asub Humala küla. Rocca al Marest 22 minutilise autosõidu kaugusele jääb Peeter Suure Merekindluse maarinde Humala positsioon. Tegemist on kindlasti ühe huvitavama militaarobjektiga Tallinna lähedal. Just siin on võimalik koos giidiga tutvuda merekindluse objektidega: radarimäed, juhtimiskeskus, angaarid, garaaž, söökla, 1 MS aegne kaevis, 1 MS aegne šaht ning 2021-aastal valminud lasketiir.
Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser 31. jaanuarist 1721. aastast kuni surmani. Tema lõi Peterburi linna, mis oli Venamaa pealinn aastail 1712-1728 ja 1732-1918. Peterburi kaitseks hakkas ta looma Peeter Suure Merekindlust Soome lahe äärde aastatel 1912 – 1917. Koos Soomes asuva merekindlusega oli selle ülesandeks tõkestada vaenlase laevade pääs Soome lahte. Peeter Suur isiklikult käis läbi maa-ala Revalist Paldiskini ja otsis kohta sõjasadamaks. Humala positsioon kuulus maarinde I kaitsesektorisse. Peeter Suur ise projekteeris Peeter Suure Merekindluse.
Maarinde I kaitsesektor asus Tallinnast läänes ehk Suurupi – Vääna – Humala piirkonnas. Merekindluse maarinde Humala positsioonil asusid 1916. aastal valminud rooduvarjendid nr. 1, 2 ja 3. Iga varjend mahutas ca 120 meest. Rooduvarjendi pikkus on ca 30 meetrit, laius ca 9 meetrit, süvendi pikkus 60 meetrit. Rooduvarjendite ees asusid kaevikuliinid koos ühenduskraavide ja betoonist rajatud jao varjenditega. Varjendite ühendamiseks rajatud maa-alused tunnelisüsteeme oli kaks, pikkusega 460 m ja 900 meetrit, tunnelite omavaheline ühendamine jäi pooleli. Humala positsioonile rajati Liiva – Vääna raudteeliinilt kitsarööpalise raudtee harutee. Aastatel 1918 – 1920 käis reisirong Humalasse.
Humala sõjalinnakus on 460 + 900 meetrit maa-aluseid tunneleid. Kõik tehti omal ajal käsitsi, sest lõhkainet ei saanud kasutada kuna paekivi oleks kokkuvarisenud. Maa-alused käigud olid psühholoogiliseks kaitseks soldatile. Tähtis oli, et soldat ei tunneks surma lähedust. Tänu käikudele sai soldat kaitstult liikuda.
Raketi brigaadi juhtimiskeskus, 4tk Eestis. Põhja-Eesti oma kõige olulisem, sest see oli välispiir Venemaal jaoks.
Radarimägi, saadab signaali taevasse ja püüab uuesti kinni. Humalas nähti pilti Ida-Saksamaale välja. Siin pandi kokku erinavate riikide radaripilte. Kõik töö oli dubleeritud. Omavahel brigaadid suhelda ei tohtinud. Sööklad ja kasarmud olid kummalgi brigaadil eraldi.
Humalast käisid läbi kõik NSVLi rahvad. Alati oli Humalas ainult paar eestlast. Humalas õpetati soldatid kaarti kasutama – topograafia. Nad õppisid kasutama sidelahendusi ehk radareid. Kuna soldatid edastasid infot ülemustele klaasseinale kirjutades, siis tehti neile tagurpidi kirjutamise kursus.
Peeter Suure Merekindluse jäljed on Tallinna ümbruses tänagi näha ning suur osa sellest paikneb Harku vallas. Peeter Suure Merekindluse kaitserajatised on unikaalsed ajaloomälestised. Tegemist on suisa turismi ja ajaloolise teemapargiga, mis tõmbab huvilisi ligi nii Eestist kui väljastpoolt.
Kuna Humala Peeter Suure Merekindlus on nahkhiirte talvitumispaik, siis saavad turistid seda külastada ainult maist oktoobrini. Valmis on saanud ametliku giidiga ekskursioonide kalender 2021 aasta hooajaks. Üks ekskursioon mahutab maksimaalselt 20 osalejat ja kokku toimub hooaja kestel 10 giidiga ekskursiooni. Planeeri matk esimesel võimalusel, kohad on piiratud.
Kui soovite oma sõpruskonna, kolleegide või seltskonnaga privaatset ekskursiooni, teie poolt valitud kuupäeval, siis võtke meiega julgesti ühendust. Arutame detailid läbi.