Tule ja avasta ajalugu!
Kas kujutad ette, kuidas muistsed viikingid saabusid Eesti rannikule, kus pidasid muistsed eestlased vahti, et märgata Lääne poolt lähenevaid laevu ja hoiatada Revalit või mõista, kuidas pidas Peeter I plaani avada Venemaa Läänemaailmale. Kuidas rannarahvas on igatsenud merele ja mis mõjutusi on meri meile toonud.Saame aimata kuidas kavandati Suurupi -Naissaar-Hanko kaitseliini. Mis toimus Nõukodule Liidu ajal Suurupis ja kuhu on viinud meid viimased 30 aastat.
Suurupi ülemine tuletorn.
Suurupi panga nukilt on tuledega signaale antud juba aastasadu. Esimesed kirjalikud teaed Suurupi tulemärgi kasutamisest Ravalisse sissesõiduks, pärinevad Peeter I ajast. 1760.a rajatud uus paekivist tuletorn.
Alguses leegitses tuletorni tipus päris lõke.
Katariina Suure ajalst on teada, et tuletornis kasutati kanepiõli lampe, mille valgust suunati merele hõbetatud peeglitega. Paksuseinaline tuletorn on ainuke põhikehandiga 18.sajandist säilinud tuletorn Eestis. Tuletornis on väljapanek vanast tehnikast, vanad fotod ja siisidmaali näitus. Tuletornis on 123 astet ja vaaterõdult avaneb imeline vaade Tallina ja Lohusalu lahele.
Pärast Vene-Jaapani sõjas (1904–1905) lüüasaamist valmis 1907. aastal tsaaririigi uus kaitsekava, milles oluline osa langes just Tallinnale. Siia otsustati rajada Läänemere sõjalaevastiku operatiivbaas, mille toeks ja lahesuudme riivistajaks planeeriti Tallinna ja Porkkala merekindlused.
Romanovite patarei oli planeeritud merele tulistamiseks läänes kuni Paldiskini. Kõrgele klindi servale Suurupi ülemisest tuletornist 300 m lõunasse õhiti 2 neljakandilist 10 m sügavust süvendit (50 x 40 m), kuhu olid planeeritud suurtükitornide alused, laskemoonalaod, meeskonnaruumid, diiselgeneraatorid ja muud vajalikku patarei tegutsemise tarbeks.
Töölisteks olid Venamaa vabapalgalised ning tšehhi-ning poola sõjavangid, kes kandsid oma Austria-Ungari mundreid.
Teise süvendi rajamine jäi pooleli, kuna süvend sattus allikale. Selle tõttu ei kuiva auk kunagi tühjaks ja pealiskaudsel vaatlemisel võib pidada seda tavaliseks tiigiks.
Rahvasuus katlavannideks kutsutud veekogudes elutsevad sinna asustatud kalad ning vähid. Kaldail elutsevad veelinnud.
Laskumine ajalooliselt kallasrajalt.
Suurupi ülemise tuletorni juurest viib alla kivi astmetega trepp. Majakavahid kiirustasid siit rannikule alumisse tuletorni või sireenijaama. Kuna pangast laskumine pole igast kohast eriti mugav või kogunisti võimatu, siis on need kohad omamoodi eluliinid, mis sidusid rannakülade rahvast pangapealse eluga.
Nõukogude Liidu aegsed suvituskoperatiivid.
Esimesed datšad kerkisid Suurupi rannaheinamaadele ülemise tuletorni juurde panga serva alla ja Suurupi raudteejaama ümbrusesse. 1980. Aastal ehitati Suurupi ringtee,, sõitma hakkas ka bussiliin 147, mille reisija paistsid silma efektsete barettide ja kuldhammaste rohkusega. Hetkel on palju suvemaju kohandatud aastaringseks elamiseks, Suurupis elab püsivalt üle 1100 elaniku. Suvel rahvaarv mitmekordistub.
Rannapatarei helgiheitja torn ja varjend.
Patarei positsiooni numbriga II paistab silma uhke helgiheitja torniga ja teda hüüti rahvasuus Ameerika patareiks, mille kahurite laskesektor kattis ala kuni Paldiskini. Helgiheitja varjend asus suurtükialusest 300 m edelas, prožektor veeretati rööbastel kalda servale positsioonile. Eesti Wabariigi ajal läks patarei Eesti kaitsevägede käsutusse ja sai nimeks Rannakaitsepatarei nr 6, 1920.-aastal tehti patareist ka katselaskmised ja täiustati patarei varjestust.
Vanasti tuli varjendini patareistraudteeharu. Eemal asuvast varjendist lükati helgiheitja mööda raudteed rannikule, helgiheitjapositsioon asus Kivista (Tormi) neemel.
Piiblikool.
Piiblikooli aeg saabus Suurupisse NLiidu vägede lahkumistega. Selleks, et vähendada vandaalitsemist võeti linnakusse tegutsema Nelipühi Kogudus ehk rahvakeeli Piiblikool. Kogudus tegutses eksinud hingede valgustamise ja õigele teele tagasi aitamisega. Kristlike laagrite ajal võis püha vaimu ülistuslaule kuulda üle küla. Kogudus lahkus kompleksist 2004.a, hetkel haldab ala Harku vald.
NLiidu sõjaväerajatised.
NLiidu sõjaväerajatisi on täis pikitud terve Eesti, eriti tihedalt leiab neid rannikult. Suurupis asus panga serval Sideväeosa, rannikul hakati rajama Paldiski varusadamat koos toetava väeosaga, rannajoon on täis tikitud Piirivalve positsioone ja siiani kasutusel olevaid radu, mis kulgevad mööda liivakivipanga serva.
Selfi luigega
Luigelahe ääres luikedega selfi tegemine. Me soovitame Suurupisse tulles selfipulk kaasa võtta või siis tulla ja osta see Suurupi tuletornist.
Ninamaa udusireenijaam.
Suurupi nimi olevat ajalooliselt kujunenud välja nimest Suur+ pea, vanadel kaartidel seisab kohanimena Surpe. Poolsaare merre küündivaim neem kannab nime Ninamaa. Ninamaa neem ja Suurupi rändrahnud ehk karid on uputanud tormides ja udus palju laevu. Selleks, et laevu udus paremini kaitsta rajati 1998.a neemele Udusireenijaam, koos sireenivahi elamu ja petrooliumiaidaga. Hetkel on neem merelainetest õhukeseks kulutatud ja hooneid ähvardab merre varisemise oht.
Õhkulastud patarei
Kahe patarei vaheliselt alalt, peidetuna rohelusse, võib leida veel ühe salapärase õhitud betoonvare. Teada on, et siin asus helgiheitja varjend, millest lükati helgiheitja Neeme neeme tipule, et valgustada merd kahurite tarbeks. Hoones asunud ka generaatorijaam ja arvatavasti ka laskemoona varud, hoone õhiti Oktoobri revolutsiooni käigus.
Tulejuhtimispunkt
Metsast võib leida muudki salapärast ja ootamatult, otsekui muinasjutust kerkib silme ette üksik torn künkal. Torn on ammu maha jäetud , üllatusen võib tulla, et torn pole osa Peeter Suure merekindlustustest vaid rajatud NLiidu vägede poolt 1953. aastal tulejuhtimispunktiks-
Jalutuskäigul Suurupi matkarajal kohtud väga huvitavate ehitistega ja tulejuhtimispunkt on just üks selline, mis tekitab küsimuse – mis see on? Tule ja seikle Suurupis! See jääb sulle meelde ja sa tuled siia tagasi jälle ja jälle. Nii huvitav ja siinsamas Tallinna külje all.
Munakivitee
Munakiviteed rajati Suurupisse seoses Peeter Suure merekindlusega, et liigutada pinnasesse vajumata raskeid koormaid kindluse positsioonide ja raudtee vahel. Tänaseks on enamus teid asfaldiga üle kaetud, kuid on säilinud ka üksikuid lõike, mis viivad rannikule.
Katakombid (taskulamp abiks).
Patarei, positsiooni numbriga III oli kavandatud katma ala Naissaare Suurupi poolsaare vahel, kasutusel olid 6“ suurtükid. Eesti Wabariigi ajal rajati siia Suurupi Komandantuur ja patarei sai nimeks Rannakaitsepatarei number 9. Aktiivse kogukonnategevusena on ala ja käigud puhastatud ning maa all saab uudistada ligi 100 meetri pikkustes käikudes.
Suurupi vabadusesammas
Kuju kingiti EV100 puhul Suurupile ja mille pidulik avamine toimus 20. augustil 2017 Suurupi pangal. Suurupi vabadussamba kuju kujutab eestlaste vabaduse püüet ja suhet merega. Täpse tõlgenduse leiab igaüks ise. Hiiumaa vigursaagija Silver Treiman loodud naisekuju on valmistatud tormimurruna Suurupi rannateele langenud haavapuust.
5 m kõrgune taies kujutab paremat kätt üleval hoidvat naist merele vaatamas (kätte võimalik kinnitada tõrvik, latern või lillekorv). Taies ankurdati 1,5m läbimõõduga 0,5 m kõrgusele betoonalusele, mille ümber kuhjati 1,5 m ulatuses kivikangur. Sama paiga lähedusse paigaldati Võidupühaks ka lipumasti.
Sümboolse tähenduse üle 2,5m kõrgusele kätt üleval hoidvale valgele naisele 2,5 m kõrgusel sambal, mis graniidi karva värvitud saab igaüks otsustada: kas on ta naine, kes ootab merelt oma rannakalurit; kas ema, kes saadab poja maailma avastama; kas tüdruk, kes ikka ootab laevahukuga merre jäänud venda; näitab randumiskohta piiritusevedajale; on lihtsalt hea haldjas rannal, kes tervitab mõõda sõitvaid laevu ja hüüab: Siin on ilus elada! jne. Oluline on see, et ta asub vabal maal kohas, kus alles hiljaaegu vaatasid merele kahuritorud ja sõhvisid helgiheitjate valgusvihud.
Nõukogude Liidu piirivalve punkt.
Suurupi matkarajal jalutades märkate mitmeid nn Nõukogude Liidu piirivalve punkte. Enne ööpimeduse saabumist käisid piirivalvurid rannaliiva rehaga üle.
Lootsisadam.
Suurupi lootsijaam teenendas Tallinna sadamat külastavaid laevu. 1918. a sai Eesti Wabariik sõjapärandusena miinivälju täis rannikumere, milles olid puhastatud traalidega ainult kitsad laevasõiduteed. Sellistes vetes ei olnud võimalik ilma lootsita sõita. Lootsi vaatluspunkt asus kõrgel klindi serval Suurupi ülemise tuletorni juures, et võita kibedas konkurentsis Naissaare lootse. Ka tänapäeval tegutseb Suurupi loots, kes väljub Tallinnast ja abistab suuri ja ohtlike veoseid vedavaid laevu Tallinna lahes navigeerimisel.
Suurupi raudtee
Suurupisse sai sõita ka rongiga, Sõrve jaama juurest keeras üks kitsarööpmelise raudtee haru Muraste raba serva pidi Suurupisse ja Vitile. Suurupis on säilinud ka raudteejaama hoone (eravalduses). Teine haru keeras Rannamõisa kiriku juurest mööda praegust Tilgu teed rannikule ja jõudis välja Suurupi lootsisadama kanti. Kitsarööpmeline kindlusraudtee oli kasutusel 1913.–1959. aastatel.
Suurupi alumine tuletorn
1859.a ehitati Suurupi randa 2245 m kaugusele Suurupi ülemisest tuletornist puidust sihttuletorn, tänavu tähistab tuletorn väärikat 160.-ndat sünnipäeva, pidupäevakontserdist saab osa võtta 19. juulil! Tänaseks ainsa töötava puittuletorni jalamil esineb Jassi Zahharov koos Margus Kappeliga.