Millest
  • Aed
  • Haridus
  • Iluteenus
  • Kinnisvara
  • Kogukond
  • Maavara
  • Majutus
  • Ostlemine
  • Religioon
  • Sport
  • Teenused
  • Toitlustus
  • Transport
  • Vaatamisväärsus
Kus

Klassiekskursioon salapärases Suurupis

Duration:
4-5 tundi (10 km)
Transport:
Jalutamine
Tour Type:
Klassiekskursioon
Group size:
30
Location:

15.00

Suurupi peidab endas Peeter Suure merekindluste ajaloopärleid!

Suurupi on Tallinna kesklinnast ca 30 minutilise autosõidu kaugusel. Võta aega ja veeda koos sõpradega koos meeldivalt aega looduses. Matk pakub lisaks kaunile loodusele ka ajaloopärleid.

Discount:
Ekskursiooni algus:

Special offer

Kirjeldus

Duration:
4-5 tundi (10 km)
Transport:
Jalutamine
Tour Type:
Klassiekskursioon
Group size:
30
Location:

15.00

Suurupi peidab endas Peeter Suure merekindluste ajaloopärleid!

Suurupi on Tallinna kesklinnast ca 30 minutilise autosõidu kaugusel. Võta aega ja veeda koos sõpradega koos meeldivalt aega looduses. Matk pakub lisaks kaunile loodusele ka ajaloopärleid.

Discount:
Ekskursiooni algus:

Special offer

Kirjeldus

Suurupi, mida esmakordselt on kirjalikult mainitud Hollandi meresõitja, kartograafi ja kunstniku Cornelis Anthonisze Läänemere keskaegsete laevasõiduteede kirjeldusi käsitleva mereraamatu lehekülgedel 1566. aastal Surpe nime all, püsib läbi aegade meie merendusloos väärikal kohal. Suurupi sai oma nime 1977.a, kus Suurupisse rajati uus sõidutee ning hakati ehitama massiliselt suvilaid. Eelnevalt oli pangapealse küla nimi Orava ja panga all Rannapere küla.

Põliselanikke on Suurupisse jäänud vähe, kuna II Maailmasõja ajal põgenesid paljud rannakülade elanikud Soome ja Rootsi või saadeti Siberisse.

Suurupis jagub vaatamist ja avastamist nii matkajale kui ka militaarajaloo huvilistele. Siin paiknevad Peeter Suure Merekindluse rajatised, mis moodustasid osa Suurupi – Naissaare – Porkala liinist, mille ülesanne oli riivistada Soome laht vaenulike läänest lähenevatele vägedele.

Suurupi-ülemine-tuletorn

Suurupi ülemine tuletorn

Suurupi ülemise tuletorni külastamine (ehitatud1760.a)
Vanim tsaariaegne tuletorn Eestis, mis sõjakeerises kaotas küll oma esialgse sisu, kuid suutis säilitada ajastule omase massiivse paekivist kehandi. Selleks, et Venemaa laevadele oleks tagatud ohutu navigeerimine Läänemerel, rajati Eestimaa rannikualadele mitmesuguseid meremärke ja ehitati tuletorne. 1812. aastal seati paekivist Suurupi tuletornile laternaruum ühes 15 lambist koosneva katoptrilise valgustiga. 1858. aastal viidi läbi Suurupi kivituletorni järjekordne põhjalik
kapitaalremont. Majakalinnakusse kerkisid puidust elumaja ning majakavahi pere ja kõigi kaasteenijate tarvis pisike saun. Seda omamoodi haruldust võib iga asjahuviline veel tänagi ise kaeda. Tuletornist, mis on 68 meetrit merepinnast avaneb suurepärane vaade Lohusalu ja Tallinna lahele ning saartele. Tuletornis saab tutvuda tuletorni ajalooga, lapsed saavad teada, milleks tuletorne vaja on ning milline oli majakavahtide töö. Ringkäigu viib läbi Suurupi majakavahi tütar, kes tutvustab tuletorni lugu ning vestab juurde jutte, mis on põnevad kuulata.

 

Romanovite-patarei

Romanovite patarei

Peeter Suure merekindluste vaatamine
Romanovite patareide ja nende looga tutvumine;
Pärast Vene-Jaapani sõjas (1904–1905) lüüasaamist valmis 1907. aastal tsaaririigi uus kaitsekava, milles oluline osa langes just Tallinnale. Siia otsustati rajada Läänemere sõjalaevastiku operatiivbaas, mille toeks ja lahesuudme riivistajaks planeeriti Tallinna ja Porkkala merekindlused. Suursugune rajatis Läänemere ääres. Suurupi on kindlasti üks Tallinna lähedasemaid kohti, kus merekindlusega tutvuda. Tutvu Romanovite patareiga lähemalt.
Objekt kuulub Eesti kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ja on sealt leitav numbri alt 8863 ning nimetusega Peeter Suure Merekindluse valmimata rannakaitsepatarei nr. 1 kaks süvendit, 1916. a. Ehitatud 1916.a. Patarei nr. 1 (14-tolliline Romanovite patarei) asus klindineemikul Suurupi Ülemise majaka juures, sellega ühisel põhja-lõuna joonel. Valmis ehitati ainult süvendid.

Suurupi-rannakaitsepaterei-nr.-2-helgiheitja-varjend

Suurupi rannakaitsepaterei nr. 2 helgiheitja varjend

Rannapatarei helgiheitja torni ja varjendi külastamine
Patarei positsiooni numbriga II paistab silma uhke helgiheitja torniga ja teda hüüti rahvasuus Ameerika patareiks, mille kahurite laskesektor kattis ala kuni Paldiskini. Helgiheitja varjend asus suurtükialusest 300 m edelas, prožektor veeretati rööbastel kalda servale positsioonile. Eesti Wabariigi ajal läks patarei Eesti kaitsevägede käsutusse ja sai nimeks Rannakaitsepatarei nr 6, 1920.-aastal tehti patareist ka katselaskmised ja täiustati patarei varjestust. Kultuuri mälestiste registri objekt nr 8864 nimetusega Peeter Suure Merekindluse Suurupi rannakaitsepaterei nr. 2 helgiheitja varjend ja positsioon, 1916. a. 1913-1917 kindlusrajatiste tervikkompleksi kuuluv ehitis, ajastutüüpiline fortifikatsiooni näide. Kaheruumilise teras/betoon konstruktsioonis varjendini tuli patareist raudteeharu. Helgiheitjapositsioonini viis samuti raudtee. Varjendil on väravad, üksikud aknaavad. Betoonlagi on ca 3 m paks, raudtaladel lagedega siseruumid kõrged. Patarei nr 2 pidi esialgse projekti kohaselt olema üsna primitiivne. Kui saavutati nõusolek osta Petrogradi kaitsesüsteemile kahureid USA firmalt “Bethlehem Steel”, siis leiti kahe nn Ameerika patarei jaoks koht ka Peeter Suure Merekindluses: üks Naissaarele, teine antud kohale. Tolle aja kohta kaasaegne positsioon valmis kevadeks 1916. Helgiheitja varjend asus suurtükialusest 300 m edelas, prozektor veeretati sealt rööbastel kaldaäärsele positsioonile. Tutvu lähemalt.

Suurupi-rannajoon

Suurupi rannajoon

Looduslikult kaunil rannajoonel matkamine
Suurupi küla asub Suurupi poolsaare rannajoonel, on liigendatud mitme väikse neemega ja kerkib järkjärguliselt merest kõigepealt devoni liivakivi astangutena, merest umbes kilomeetri kaugusel kõrgub Baltiklint, mille nukil kõrgub vana paekivist tuletorn, mille juurest ekskursioon sai alguse. Suurupis asus panga serval Sideväeosa, rannikul hakati rajama Paldiski varusadamat koos toetava väeosaga, rannajoon on täis tikitud Piirivalve positsioone ja siiani kasutusel olevaid radu, mis kulgevad mööda liivakivipanga serva. Täna kunagisele sõjaväe alale on Suurupist inimtegevus eemale hoitud sõjaväe poolt ning säilitanud meie ajani palju metsa ja metsikut loodust. Suurupi on ümbritsetud loodukaitsealadega, mis aitavad hoida looduskooslust ka tulevastele põlvedele.
Matka üheks põnevaks hetkeks on luigelahe ääres luikedega selfi tegemine. Me soovitame Suurupisse tulles selfipulk kaasa võtta või siis tulla ja osta see Suurupi tuletornist.

Suurupi-Ninamaa-udusireenijaam

Suurupi Ninamaa udusireenijaam

Ninamaa udusireenijaama vaatamine
Suurupi nimi olevat ajalooliselt kujunenud välja nimest Suur + pea, vanadel kaartidel seisab kohanimena Surpe. Poolsaare merre küündivaim neem kannab nime Ninamaa. Eesti mereveele tekib sageli udu talvistel ja kevadistel öödel. Halva nähtavuse või udu korral anti meresõitjatele ohust teada ja aidati orienteeruda udusignaalide abil. Siis hakkas tuletorni meeskond kindlate ajavahemike tagant kella lööma, hilisemal ajal pandi tööle sireen. Ninamaa neem ja Suurupi rändrahnud ehk karid on uputanud tormides ja udus palju laevu. Selleks, et laevu udus paremini kaitsta rajati 1898.a neemele Udusireenijaam, koos sireenivahi elamu ja petrooliumiaidaga. Tänaseks on sireenijaamast säilinud sireenihoone, elamu, kütuseait, saun ja viltu vajunud nautofoni mast. Tormine meri uhub Ninamaa neeme iga aastaga väiksemaks ning ajaloolist kompleksi ohustab hävimine. Hetkel on neem merelainetest õhukeseks kulutatud ja hooneid ähvardab merre varisemise oht. Vaata Ninamaa kohta täpsemalt

Suurupi-katakombid

Suurupi katakombid

Munakivi tee rannapatarei ja katakombide külastamine (kaasa taskulambid)
Munakiviteed rajati Suurupisse seoses Peeter Suure merekindlusega, et liigutada pinnasesse vajumata raskeid koormaid kindluse positsioonide ja raudtee vahel. Tänaseks on enamus teid asfaldiga üle kaetud, kuid on säilinud ka üksikuid lõike, mis viivad rannikule.

Patarei, positsiooni numbriga III oli kavandatud katma ala Naissaare Suurupi poolsaare vahel, kasutusel olid 6“ suurtükid. Eesti Wabariigi ajal rajati siia Suurupi Komandantuur ja patarei sai nimeks Rannakaitsepatarei number 9. Aktiivse kogukonnategevusena on ala ja käigud puhastatud ning maa all saab uudistada ligi 100 meetri pikkustes käikudes. Nendes käikudes on võimalik ka virtuaalselt ringi vaadata.

Suurupi-alumine-tuletorn

Suurupi alumine tuletorn

Suurupi alumist tuletorni (ehitatud 1859. a)
Suurupi alumine tuletorn on vanim puittuletorn Eestis. Suurupi alumine tuletorn kuulub The International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities (IALA) 100 väärtuslikuma töös oleva ajaloolise tuletorni hulka, kogu kompleks on kultuurimälestisena riikliku kaitse all.
19. sajandi keskel keskel kaebasid meremehed jätkuvalt navigatsioonivahendite halva seisukorra üle Venemaa vetes. 1859.a ehitati Suurupisse ülemisest tuletornist 2245 m kaugusele puidust sihituletorn.
1863.a värviti idapoolne sein valgeks, küljed ja tagasein kollaseks ning katus punaseks. Torni juurde ehitati ka ülevaataja elamu, ait ja kaev.
1911.a ehitati juurde uus puidust eluhoone. 1967.a viidi tuletorn elektritoitele ja sünkroniseeriti ülemise tuletorniga. 1998.a Suurupi alumine tuletorn restaureeriti.
Tuletornis saab näha majakavahi eluruumi ning ronida üles laternaruumi, Suurupi alumine tuletorn on vanim töötav puittuletorn Läänemere ääres. Tutvu Suurupi alumise tuletorni virtuaaltuuriga.