Millest
  • Aed
  • Haridus
  • Iluteenus
  • Kinnisvara
  • Kogukond
  • Maavara
  • Majutus
  • Ostlemine
  • Religioon
  • Sport
  • Teenused
  • Toitlustus
  • Transport
  • Vaatamisväärsus
Kus

Nelja ajastu militaarajaloo retk

Duration:
2-4 tundi
Transport:
Vajalik oma transport
Tour Type:
Retk
Group size:
15-20

15.00

Tutvume Harku valla piires ja Keila Joal asuvate ning looduses paiknevate, veel praegugi muljetavaldavate militaarajaloo objektidega.

Retkekorraldaja: Heinart Puhkim, ajaloolane kes on kohaliku Vääna-Jõesuu külaseltsi liikmena uurinud looduses paiknevaid endisi militaarajaloo objekte ja tutvunud arhiivides allikmaterjalidega.

Discount:
Retke algus:
Kategooria: Silt:

Special offer

Kirjeldus

Duration:
2-4 tundi
Transport:
Vajalik oma transport
Tour Type:
Retk
Group size:
15-20

15.00

Tutvume Harku valla piires ja Keila Joal asuvate ning looduses paiknevate, veel praegugi muljetavaldavate militaarajaloo objektidega.

Retkekorraldaja: Heinart Puhkim, ajaloolane kes on kohaliku Vääna-Jõesuu külaseltsi liikmena uurinud looduses paiknevaid endisi militaarajaloo objekte ja tutvunud arhiivides allikmaterjalidega.

Discount:
Retke algus:
Kategooria: Silt:

Special offer

Kirjeldus

PEETER SUURE MEREKINDLUSE neljakordne kaitsevöönd ehitati esimese Maailmasõja ( 1914 – 1918)  eel ja ajal Balti mere piirkonda kaitsmaks toonast Venemaa tsaaririigi pealinna St. Peterburi. Teine kaitseliin ehk peapositsioon hõlmas Tallinna ümbruse – Naissaare ja Helsingi Porkkala-Skatanniemi piirkonda. Suurtükitule ulatus ja miiniväljad lukustasid akvatooriumi ja välistasid vaenlase sõjalaevade edasiliikumise.

Suurupi-234-mm-9,2-tolline-suurtükk

Suurupi 234 mm ehk 9,2 tolline suurtükk

Suurupisse alustati kolme suurtükipatarei positsioonide ehitamist. Kõrgele paekaldale, Suurupi ülemise tuletorni lähedale alustati patarei nr. 1 ehk nn Romanovite patarei ehitamist. Praegu on sellest säilinud suured ristkülikukujulised paetiigid (“katlavannid”). Patarei nr. 2 asus merekaldal, praeguse mereseirekeskuse naabruses. Sinna osteti USA firmalt „ Betlehem Steel “ kolm 9,2 tollist ehk 234 millimeetrist kaugelaskekahurit laskeulatusega kuni 35 kilomeetrit, mis võimaldas tulistada peaaegu Soome lahe keskele. Praegu on positsioonidel säilinud monoliitbetoonist imposantne komandopunkt, meeskonnapunker ja 1941 aastal õhitud suurtükialused. Patareis nr. 3 (Munakivitee ääres) paigutati 120 mm Vickersi tüüpi neli suurtükki alles Eesti Vabariigi ajal. Ennem oli seal ajutist relvastust, sest positsioonid jõuti valmis ehitada. Need positsioonid olid kasutusel ka nõukaajal kuni 1950-ndate aastate keskpaigani mil ranna suurtükipatareid vahetasid välja raketid. Ka Ilmandu kaldapealsel oli üks lähimaa rakettide laskepositsioon. Praeguseks on säilinud suurtükipositsioone ühendav betoneeritud tunnel, suurtükipositsioonid, rooduvarjendid ja tulejuhtimise torn. Mere ääres on kaks õhitud helgiheitjate positsiooni. Suurupisse tuli Tallinn – Nõmmelt, Astangu laskemoonaladudest,  läbi Sõrve kitsarööpmeline raudtee, mis ühendas mõlemat alumist tulepositsiooni. Raudteetamm ja munakivitee on osaliselt säilinud ja looduses nähtav.  Maismaasügavuti ulatusid merekindluse kaitserajatised Laagri asula ja praeguse Tännassilma tööstuspargini. Esimese Eesti vabariigi ajal asus Suurupis samuti suurtükipatarei koos seda teenindava sõjaväeosaga.

 

Euroopa keskosast on teada ligikaudu 600 kilomeetri pikkused Siegfried`i ja Maginot maismaa kaitseliinid, mis ehitati vastakuti  Saksamaa ja Prantsusmaa poolele.

Viti-kindralite-punker

Viti kindralite punker

Vähesed teavad, et Vääna Vitil asuvad Peeter Suure Merekindluse I maailmasõja aegsed punkrid ja tunnelid. Kuulsaim neist oli klindiserval olev staabipunker ehk “kindralite punker”, mille lael oli avar, rinnatisega ümbritsetud vaateplatvorm. Külastame Peeter Suure Merekindluse Vääna Vitis asuvat nn kindralite punkrit ehk staabipositsiooni, kust oleks olnud võimalik jälgida ja juhtida Pakri poolsaare ja Naissaare akvatooriumis toimuvat merelahingut! Vaatame Naage roodublindaaži ja sisemaa kaitserajatisi ning Vääna metsas asuvaid valmisehitamata kaitsepositsioonide vundamendiauke ehk metsajärvi. Peeter Suure Merekindluse Maarinde Viti komandopunkti (rahvasuus “kindralite punker”) on leitav Kultuurimälestiste riiklikust registrist. See positsioon oli ühendav lüli mere- ja maarinde vahel.

Humala-nõukaaegsed-raadiolokatsiooni-keskuse-rajatised-ja-lokaatorite-tehnika-angaarid

Humala nõukaaegsed raadiolokatsiooni keskuse rajatised ja lokaatorite tehnika angaarid

Humalas on võimalik kohalike kaitseliitlaste saatel läbida ligikaudu 600 meetri pikkune paepinnasesse raiutud allmatunnel, mis ühendas kahte Merekindluse roodublindaaži. Sellesse allmaatunnelisse oli ehitatud kogu kaitseliini ühendav kitsarööpmelise raudtee haru!  Külastame samas asuvaid NSV Liidu aegse raadiolokatsiooni juhtimiskeskuse rajatisi ning liikuvlokaatorite angaare. Humala keskuse elektroonilisel kaartil olid nähtavad kõik selle regiooni õhus liikuvad objektid. Siit edastati info raketibaasidesse ja lennuväljadele. Tutvume sealse  praeguse Humala linnakuga, mis on Harju maakonnas Humala külas asuv harjutusväli, mida haldab MTÜ Riigikaitse Rügement. Harjutusväljal asuvad muinsuskaitse all olevad Peeter Suure Merekindluse Humala positsiooni rooduvarjend nr. 1, (ehitatud 1916) ja aastatel.1916-1917 Peeter Suure Merekindluse Humala positsiooni varjendite vaheline tunnelisüsteem. Nõukogude okupatsiooni ajal asusid harjutusväljal 14. õhukaitsediviisi 2310. raadiotehniline pataljon ja 94. õhutõrjeraketibrigaadi juhtimispunkt. Neist on säilinud juhtimiskeskus, generaatorite angaarid, radarite mäed, garaažid, pääsla, söökla ja palju muid varemetes hooneid.

TÜRISALUS tutvume NSV Liidu aegse unikaalse õhutõrjerakettide S-200 baasi territooriumiga. Maa – õhk tüüpi raketid olid võimelised tabama kõiki selle piirkonna õhuavarustes liikuvaid objekte.  Saame teada kuidas hoiustati tavalisi rakette ja millised olid välja ehitatud maapealsed stardipositsioonid. Samuti, kuidas nägi välja võimalik tuumarakettide hoidla. Türisalu raketibaas (Keila-Joa raketibaas) rajati ENSV Ministrite Nõukogu otsusega 1946. aastal (423,2 ha suurune maa-ala eraldati sõjaväebaasi loomiseks). Territooriumil hoiti S-200 õhutõrjerakette ja vajadusel oleks saanud ilmselt Paldiski sadama kaudu transportida tuumarakette või selle lõhkepea. 1993. aasta augustis andsid Venemaa relvajõud raketibaasi üle Eesti Vabariigile ning tänaseni seisab ala kasutamata. Tegemist oli Nõukogude armee raketibaasiga, kus asus ka tuumalõhkepead kandev rakett.

Benckendorffide-perekonna-rahula-Keila-Joal

Benckendorffide perekonna rahula Keila-Joal

KEILA-JOAL jalutame lossist mööda vasakut jõekallast ligikaudu kilomeetri kaugusele, kus on praeguse lossikompleksi rajaja, kindralleitnant Alexander von Benckendorffi ( 1781 – 1844 ) perekonna rahula.
Baltisaksa päritolu krahv Benckendorff jõudis olla kolme tsaari (Paul I, Aleksander I ja Nikolai I) teenistuses. Tema suurepärane sõjaväelasekarjäär kulmineerus kindrali auastme ning Riiginõukogu ja ministrite komitee liikme kohaga. Kindralit tuntakse Euroopas kui Napoleoni sõdade aegset Amsterdami vabastajat.
Tsaari Nikolai I loal moodustas Benckendorff Keila-Joa, Meremõisa ja Käesalu küla maadest majoraadi, mille pärandas oma naisele. Kuna meesliinis pärijaid ei olnud, läks mõis pärast naise surma 1869. aastal tütrele, vürstinna Maria Volkonskajale. Maria poeg Pjotr Volkonski (1843–1896) sai selle oma emalt ja andis selle edasi oma pojale Grigori Volkonskile (1870–1940), kes oli pärusmõisa viimane omanik.