Vääna-Jõesuu nime esimene pool „Vääna“ tuleneb 1306. aastal Padise kloostri munkade poolt rajatud tornlinnusest ja kloostrimõisast. Feien tähendab saksa keeles kaitsma, kindlustama. Sellest edasi tuli mõis nimega Faehna või Fähna kuni maakeeles suupärase kohanimeni Vääna.
Vääna-Jõesuu kui suvituspaik hakkas arenema 1930-ndatel, kui rannapiirkonnas mõõdeti välja kolmkümmend suvilakrunti ja pandi need enampakkumisega müüki. Mitmed kultuuritegelased, näiteks Marie Under ja tema abikaasa Artur Adson, rajasid külasse suvemajad ja kiitsid ilusat pikka mereranda, taamalt paistvat võimsat Türisalu panka, männimetsa vaikust ja linnulaulu rohkust. Vääna Jõesuus veedetud aega hindasid nad kõige õnnelikumaks ajaks oma elus.
Ants Laikmaa portree Marie Underist, 1904
Eduard Taska eestvõtmisel loodi ja registreeriti toonases Vääna Vallavalitsuses „Vääna – Jõesuu Heakorra ja Kaunistamise Ühing“, mida võib pidada praeguse Vääna-Jõesuu Külaseltsi eelkäijaks. Külaseltsi praegune tegevus on suunatud noorte huvitegevuse võimaluste laiendamisele. 2013. aastal avati Vääna-Jõesuu kool ning kuna noorte ja püsielanike arv kasvab, on päevakorda kerkinud ka lasteaia ehitamine.
Külapäeval toimub meresjooks ning meeleolu loob ansambel Naised Köögis. Tule õnneliku küla loost osa saama!
Kohtumiseni Harku valla Avatud külade nädalal Vääna-Jõesuus pühapäeval, 21. juulil!
